Jeremy Rifkin "Euroopa unistus"

"Kuidas Euroopa tulevikunägemus varjutab vaikselt Ameerika unistuse"


"The European dream: how Europe's vision of future is quietly eclipsing the American dream", 2004, tõlge Kirjastus Hermes 2007


Tsitaadid, mis otsustasin kirja panna:


Ameerika unistus toonitab kaugelt liiga palju isiklikku materiaalset heaolu ning mõtleb meie praeguses, üha riskantsemaks, kirjumaks ja läbipõimunumaks muutuvas maailmas liiga vähe inimkonna kui terviku heaolu peale. lk 11


Religioossed ameeriklased usuvad jätkuvalt suurtesse skeemidesse ja elavad päevast päeva oma vankumatus usus. lk 14


Stabiilne globaalne majandus on radikaalne ülesanne mitte ainult sellepärast, et see nõuab senise loodusressursside kasutamise praktika ümbervaatamist, vaid ka sellepärast, et idee ajaloost kui igavesti tõusva kasvukõveraga materiaalsest progressist tuleb prügikasti visata. Jätkusuutliku globaalse majanduse eesmärgiks on viia tootmine ja tarbimine vastavusse looduse suutlikkusega jäätmeid ümber töödelda ja ressursse taastoota ning tagada seeläbi kõrgekvaliteediline keskkond. lk 16


Eurooplaste jaoks on veelgi üllatavam see, kui sõna-sõnalt võtavad ameeriklased piiblit. 68% inimestest usub kuradisse. Isegi kõrghariduse ja teaduskraadiga isikute hulgas on kuradisse uskujate protsent vastavalt 68 ja 55. Enam kui kolmandik ameeriklasi võtab piiblit sõna-sõnalt, uskudes, et selle teose näol ei ole tegemist mitte ilmutuslike tõlgenduste või väljamõeldud lugudega, vaid et iga selles leiduv sõna pärineb Jumalalt. Muide, piibel on olemas 93 protsendil ameeriklastest. lk 30


45% ameeriklastest usub, et "Jumal lõi inimesed umbes praegusel kujul kunagi umbes 10.000 aastat tagasi" lk 30-31


40% ameeriklastest usub, maailmalõpp saabub Jeesuse ja Antikristuse vahelise lahingu ehk armageddoni kujul. lk 31


Mis puudutab religioosseid uskumusi, siis ameeriklaste vaated on palju lähedasemad arengumaade rahvaste omadele ning risti vastuolus ülejäänud industrialiseerunud maailma seisukohtadega. lk 31-32


Ameeriklased kulutavad hasartmängudele rohkem raha kui filmidele, videotele, DVD-dele, muusikale ja raamatutele kokku. lk 39


Paljude ühiskonnakriitikute väitel ei ole miljonite ameeriklaste puhul enam tegemist Ameerika unistuse (American Dream), vaid Ameerika unelusega (American daydream). lk 41


Samas on kinnipeetavate arv 1980. a. alates kasvanud viiesajalt tuhandelt kahele miljonile. Peaaegu 2% Ühendriikide potentsiaalsest meestööjõust viibib praegu kinnipidamisasutustes. lk 65


...tuleks eurooplastel endale õnne soovida kõige inimlikuma kapitalismimudeli loomise puhul, mida maailm on kunagi näinud... lk 67


Pigem liigub Ameerika unelm vastupidises suunas, muutudes üha enam kunagises rajamaade mütoloogias ülistamist leidnud tahumatu individualismi karikatuuriks. lk 68


Jääb veel vaid religioosne innukus, mille järele sirutamisest abi otsida, nii on meist saanud "äravalitud rahvas" ilma narratiivita, mis muudab Ameerika vaid elamiseks veelgi ohtlikumaks ja üksildasemaks paigaks. lk 68


Kui Euroopa Liidu liikmesriikides tuleb 100.000 elaniku kohta keskmiselt 87 vangi, siis Ühendriikides on see arv lausa uskumatu, 685 vangi 100.000 elaniku kohta. lk 93


Kunagise Ameerika unistuse puhul tuleb meelde idee, ei igast ajalehepoisist võib saada miljonär, seevastu uus Euroopa unistus räägib rohkem inimese elu kvaliteedi parandamisest. lk 94


(Francis) Baconi meetod põhines vaatleja eraldamisel vaadeldavast, millega luuakse neutraalne foorum arendamaks seda, mida ta nimetas "objektiivseks teadmiseks". lk 110


Eurooplased imestavad tihti, miks ameeriklased elavad selleks, et töötada, selle asemel et töötada selleks, et elada. Vastus peitub meie sügavas metafüüsilises kiindumuses efektiivsusse. Tõhusam olla tähendab olla rohkem sarnane Jumalaga. lk 125


Eurooplasel tekib tõenäoliselt küsimus, kas keegi tõepoolest kunagi kohtleks isikut, kellest ta tõeliselt hoolib, efektiivselt? lk 129


Eurooplased kalduvad oma isiklikes suhetes olema vähem otstarbekad ja organiseeritud kui ameeriklased. Nad küsivad, kas on võimalik tõhusalt empaatiline või hooliv olla? lk 129


Niisuguseid sõnu nagu "mõtetes uitama", "mõtisklema" ja "juurdlema" hinnatakse Euroopas kõrgelt, Ameerikas seevastu märksa madalamalt. Ameeriklane on kõige õnnelikum siis, kui ta on pidevalt produktiivne. lk 129


Meie jaoks seisneb õnn isiklikes saavutustes, millest mitte vähim ei ole meie isiklik materiaalne edu. Eurooplase jaoks seisneb õnn suhete tugevuses ja kogukondlikes sidemetes. Lähedaste suhete ja sügava solidaarsustunde hoidmine, meenutavad mulle minu Euroopa sõbrad, võtab aega. Neid ei saa allutada kella diktaadile või tõhususe nõuetele. Ameeriklased kurdavad tihti, et me ei ole suutelised elukvaliteeti nautima, nagu seda teevad meie Euroopa kolleegid. Me ei hakkagi seda kunagi suutma seni, kuni meie kõige tähtsamaks ruumiliste ja ajaliste suhete organiseerimise vahendiks jääb tõhusus. Kui tegelikult on tõotatud maaks hea elukvaliteet, siis polegi sinna võimalik jõuda, kui ainsaks teenäitajaks on stopper. lk 130


Eurooplased on selles osas olnud vähem skisofreenilised ja on oma religioosse innukuse järkhaaval hüljanud, mille tulemusel neile jäi vaid valgustusajastu ideoloogia. Ning seegi omakorda on aja jooksul kannatada saanud, põhjuseks sügavale juurdunud kahtlus inimese täiuslikkuses ja selle möödapääsmatuses, et piiramatud turujõud viivad automaatselt piiramatu materiaalse õitsenguni kõigi jaoks. lk 145


Ameerika unistus ei ole kunagi tähendanud jagatud unistust, pigem pidi see olema üksipäini ette võetud retk. lk 145


Üha suurem hulk ameeriklasi elab "magamistoakogukondades" /--/ Kultuuriliselt viljatud ja ebamäärased Ameerika eeslinnad võivad olla elamiseks üksildased paigad. Teatud mõttes väljendavad nad Ameerika unistuse lõpp-punkti. lk 168-169


Need ameeriklased, kes soovivad nautida viivuks tänavaid, mis viivad kuskilt kuhugi ja kus tekib tunne, et seal elatakse, peavad aeg-ajalt Euroopasse reisima, muidugi kui nad seda endale lubada saavad. lk 170


Erinevalt endistest riikidest ja impeeriumidest, mille tekkelugu on kätketud müütidesse kangelaslikest võitudest lahinguväljal, on EL uudne selles mõttes, et see on esimene mega-valitsemisinstitutsioon kogu ajaloos, mis on sündinud lüüasaamise tuhast. Selle asemel et üllast minevikku pühitseda, oli selle eesmärgiks tagada, et minevik kunagi ei korduks. /---/ Olles otsustanud, et nad ei tõsta enam kunagi relvi üksteise vastu, otsisid Euroopa rahvad poliitilisi mehhanisme, mis neid ühendaksid ja muistsest rivaalitsemisest kõrgemale tõstaksid. lk 217


[Euroopa] Liidu rajaja Jean Monnet deklareeris varakult, et "me ei moodusta koalitsiooni riikide vahel, vaid liitu rahvaste vahel". lk 220


Kultuur ei ole kunagi olnud ega ole ka praegu ei turu ega valitsuse edasiarenduseks. Pigem on turg ja valitsus kultuuri edasiarenduseks. Nad on sekundaarsed, mitte primaarsed institutsioonid. lk 255


Erinevalt turukapitalismist, mis põhineb Adam Smithi arusaamal, et ühist heaolu edendab iga inimene, kes järgib iseenda individuaalseid huve, lähtub kodanikuühiskond risti vastupidisest eeldusest - sellest, et vaid endast teistele andes ja laiema kogukonna heaolu suurendades suureneb ka igaühe isiklik heaolu. lk 257


Kui inimõigustele orienteeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid on oma suundumustelt kosmopoliitsemad ja ülemaailmsemad, siis kohalikud subkultuurid võivad sageli olla kaitseseisundis ja reaktsioonilised ning suunatud pigem müüride ehitamisele kui piiride kaotamisele. lk 262


See, et üha väiksem hulk nooremaid töötajaid maksab kinni üha suurema hulga vanemate töötajate pensioni - kellest paljud siirduvad pensionile viiekümne viie aastaselt ning elavad pensionist rohkem aastaid kui nad üldse töötasid -, on kahtlemata vastuvõetamatu. lk 276


Enamik Ameerika immigrante otsustas oma mineviku unustada ning oma oleviku tulevikus saadava tasu nimel ohverdada. Euroopa unistus on sellega võrreldes palju ambitsioonikam. Eurooplased tahavad oma kultuuripärandit säilitada ja hoida, nautida head elukvaliteeti siin ja praegu ning luua jätkusuutlik rahumaailm lähemas või vähemasti mitte liiga kauges tulevikus. lk 289


Kuigi see ei ole lihtne ülesanne, peaksime olema valmis laiendama oma lojaalsustunnet omandiõiguselt ja territooriumil põhinevatelt kohustustelt universaalsetele inimõigustele ja kohustustele, mis põhinevad meie kollektiivsel osalusel ühisel maakeral. lk 290


Universaalsed inimõigused on meie liigi kujuneva ajaloo järgmiseks poliitliseks peatükiks. lk 292


Empaatia on elusolendite omavahelise suhtlemise ülimaks väljenduseks. lk 294


See unistus, mis on endiselt vägagi elus USA-s, on Euroopas peaaegu oma tee lõpul. Nüüd on eurooplastel uus unistus, palju suurejoonelisem kui see, mille nad seljataha jätsid - nautida elukvaliteeti, austada üksteise kultuuri, luua jätkusuutlik suhe loodusega ja elada kaasinimestega rahus. Universaalsed inimõigused on uue Euroopa unistuse juriidiliseks väljenduseks. lk 302


Kui Euroopa intellektuaalid süüdistavad praegusi Ameerika liidreid "kauboidiplomaatia" ajamises, siis on neil õigus. Ameerika välispoliitika traditsioon käib tihedalt Ameerika unistuse kannul. Üllas ameeriklane on meie nägemuse kohaselt mees või naine, kes on üksinda vaenulikus ja ettearvamatus maailmas, kuid võimeline ainuüksi oma sihikindluse ja tahte abil metsikuse taltsutama, kurje jõude kontrolli all hoidma, korra saarekese looma ja maailma elamise jaoks turvaliseks muutma. Iga Ameerika vestern, olgu romaan või film, ülistab seda väljamõeldist. lk 316


Euroopa unistus erineb meie omast mitmeski mõttes nii põhjalikult, et tõenäoliselt leiavad kaks üliriiki end sajandi edenedes mitmelgi puhul maailmaareenil teineteisega vastuolus olevat. lk 341


Eurooplased on hakanud kahtlema selles, kas vanade hüüdlausete kriitikata omaksvõtmine on mõistlik. lk 345


Euroopas arutlevad intellektuaalid üha rohkem küsimuse üle suurest üleminekust riskide võtmise ajastult riskide vältimise ajastule. Ameerika intellektuaalide hulgas on see debatt peaaegu olematu. lk 354


Ennetav printsiip ütlebki tegelikult seda, et kuna panused on sedavõrd kõrged, peame me isegi kõige dramaatilisema kasu puhul arvestama veelgi hävitavamate tagajärgede võimalusega. lk 363


Ühiskonna ja looduse mõistmiseks on tarvis mõista lõputut hulka seoseid nähtuste vahel, mitte ainult koostisosade omadusi. lk 364


Süsteemiteooria väidab, et tervik on olemuselt suurem kui tema osade summa. Seda sellepärast, et suhted osade vahel - organiseerivad printsiibid, mis hingestavad maailma -, loovad terviku tasandil midagi kvalitatiivselt erinevat. Näiteks teame me omaenda isiklikest kogemustest, et elusolend on laibast kvalitatiivselt erinev. lk 365


Kahju ennetamise printsiip esindab sügavat omaksvõttu, et inimolenditel on kõigepealt kohustused biosfääri ees, mis elu alal hoiab, isegi kui see tähendab kommertsliku arengu aeglustamist või mõne majandusliku tegevuse peatamist. Ühelgi majanduslikul tegevusel, sõltumata sellest, kui tulutoov või kasulik see võiks olla, ei tohi lubada ohustada elu toetavate süsteemide terviklikkust, mis meie kõigi elupaigaks oleva jagamatu biosfääri moodustavad ning millest me ammutame oma ülalpidamist. lk 368


Samal ajal kui metsloomad näevad oma asualade kokku tõmbumist ja arvukuse kiiret vähenemist, on katseloomade ja põllumajanduslike koduloomade eksistents kõikidest Maakera olenditest võib-olla et kõige jubedam. lk 376


Uus Euroopa lähenemine laiendab universaalsete õiguste ideed - kuigi ettevaatlikult - meie kaasolenditele viisil, mida oleks vaid ühe või kahe aastakümne eest avalikus poliitikas kujuteldamatuks peetud. /---/ EL liikmesriigi deklareerisid, et "loomade kui tunnetavate olendite heaolu parema kaitse ja tunnustamise tagamiseks" on nad kokku leppinud "hakata loomade heaolu puudutavatele nõuetele täit tähelepanu pöörama. /---/ Kunagi varem polnud ükski valitsus tunnistanud teisi olendeid tunnetavateks, tundeid ja teadvust omavateks. lk 377


Näiteks puhkes kariloomade hulgas hullulehmataud seetõttu, et farmerid söötsid oma karja teiste kariloomade jäänustega, et kulusid kokku hoida. Karja toitmine nendesamade kariloomadega - kariloomade kannibalism - päästis valla aju kärbumist esilekutsuva haiguse. Lõpuks surid inimesed, kes nakatunud veiseliha sõid, Creutzfeldt-Jakobi haigusse. lk 381


Euroopal on uue ajastu teenäitajana Ameerika äärmise individualismi ja Aasia äärmusliku kollektivismi vahel kõige parem positsioon. Euroopalik tundeerksus jätab ruumi nii individualistlikule vaimule kui kollektiivsele vastutusele. lk 397


Üha globaliseeruvamas ja tihedamini seotud maailmas, kus igaühe käitumine mõjutab kõiki teisi, on aga olemas ka uut liiki kõlblus, mida võiks nimetada passiivseks kurjuseks. (Seda mõistet võib kasutada ebaeetilise käitumise tähistamiseks nii usulises kui ilmalikus tähenduses.) Passiivse kurjuse näol on tegemist tegudega, mille tagajärjed ja neid põhjustanud käitumine on üksteisest nii eraldatud, et põhjusliku seose olemasolu polegi aimatav, samuti puudub süütunne ja arusaam valest käitumisest ning kollektiivne vastutus sellise käitumise karistamiseks ei toimi. lk 398


Aaker teravilja toodab 2-10 korda rohkem valku kui aaker lihatootmisele spetsialiseerunud maad; kaunviljad (oad, herned ja läätsed) annavad valku 10-20 korda rohkem ja juurviljade puhul on vahe 15-kordne. lk 399


Kui me suudame kasutada süsteemset mõtlemist uue globaalse eetika rajamiseks, mis tunneb ära passiivse kurjuse, tegutseb selle ohjeldamise nimel ning on pühendunud nende arvukate seoste harmoniseerimisele, millest koosnevad elu alal hoidvad jõud meie planeedil, siis oleme ületanud veelahkme ning astunud kolmandasse inimteadvuse arengujärku. lk 409


Tänapäeva ameeriklased, kes moodustavad maailma rahvastikust alla 5%, tarbivad kolmandiku maailma energiast ja määratutes kogustes muid ressurrse. Me kulutame ohjeldamatult Maa allesjäänud ande oma peaaegu küllastamatute himude rahuldamiseks. Meie maniakaalse, et mitte öelda patoloogilise käitumise taga on pöörane soov elada ja õitseda, tappes ja tarbides selleks kõike meid ümbritsevat. lk 411


Eurooplased töötavad, et elada, mitte ei ela, et töötada. Kuigi töökoht on nende jaoks oluline, ei ole see veel nende olemasolu mõte. Eurooplased asetavad inimlikud väärtused, ühiskondliku kapitali ja sotsiaalse sidususe karjäärist kõrgemale. Vastates küsimusele, millised väärtused on nende jaoks kõige olulisemad, asetas 95% nimekirja tippu teiste abistamise, 92% väitis, et äärmiselt või väga tähtis on hinnata inimesi sellisena, nagu nad on, 84% väitis, et nende jaoks on oluline olla kaasatud parema ühiskonna rajamisse, samas kui alla poole (49%) leiab, et äärmiselt või väga tähtis on teenida palju raha, mis jätab rahalise edukuse kaheksa uuritud väärtuse hulgas viimasele kohale. lk 415


Eurooplastele on künismist vabanemine sama raske kui ameeriklastele naiivsest optimismist jagusaamine. lk 416


Me elame tormilisel ajal. Paljudes maailma piirkondades valitseb segadus ja inimestel puudub selge siht. Euroopa unistus on üks selle mureliku maailma majakaid. Ta näitab meile teed uude ajastusse, kus valitseb kaasatus, mitmekesisus, elukvaliteet, inimlikud väärtused, jätkusuutlikkus, universaalsed inimõigused, looduse õigused ja rahu maa peal. Meil, ameeriklastel, on kombeks öelda, et Ameerika unelma nimel tasub surra. Uue Euroopa unelma nimel tasub aga elada. lk 416


Teavitus uutest postitustest e-mailile: