James Herne

Geeniuse järelkuma?

Erki Pärnoja "Efterglow"

Ta nimetab oma suursaavutust järelkumaks, aga ma loodan, et ta alles tõuseb, mitte ei looju. Lugupidamisest looja vastu - ma ei mõtle siin müütilist tegelast, vaid päris loojat Erki Pärnoja - loodan et praeguseks oleme me näinud (kuulnud) eelkuma. Ja see on võimas. Kuigi väga heast edasi areneda on raske kui mitte võimatu, loodan et "Efterglow" pole veel see päris afterglow.

Hakkasin Pärnoja tegemisi jälgima juba ammu kui taipasin, et ilma temata poleks Ewert And The Two Dragonsit. Bändi nägu on suurepärane Ewert Sundja ja luustikuks helilooja ning bändi muusik Erki Pärnoja. Kuigi ma arvan, et Ewertiga on tal kommertsedu suurem (massidele meeldimiseks suurepärase vokalistita ei saa) - ja mulle Ewert And The Two Dragons väga meeldib - on minu jaoks Pärnoja instrumentaalmuusika lausa geniaalne. Kuulsin teda ilma draakonibändita esimest korda jämmimas vist Tallinn Music Weekil (kindel küll pole kuna käin paljudel muusikaüritustel). Enne kui soolo-Pärnoja edasi kiidan, tahan siin veel teha reklaami Ewert And The Two Dragonsile:

Mõlema loo helilooja, kitarrimängija ja sõnade autor on Pärnoja. Kuulake sõnu!

"Efterglow" esitlusele oma lemmikkinno Sõprusesse olin 2017 jaanuaris pileti aegsasti ära ostnud, aga kahjuks jäi tütar haigeks ja mul jäi seal käimata. Kuna Pärnoja jagab lahkesti kõiki lugusid netis, siis kuulasin läbi ja meeldis. Kui meeldib, siis on väärikas oma toetust näidata ka muusika eest maksmisega. Vend oli just Pärnusse külla kutsunud ja Tallinnast välja sõites peatusingi Laagri Maksimarketi muusikaosakonnas, kust võtsin kaks Efterglow'd, ühe endale ja teise vennale.

Oma instrumentaalmuusikaprojekti laive teeb Pärnoja kahjuks harva ja siis peab nendele pihta saama. Õnneks kuulsin mõni tund ette, et tal toimub Linnateatri Lavaaugus kontsert. Rääkides albumist, siis "Efterglow" peal (mis on ka bändi nimi) on mu lemmiklugu vist "Mellow mountain". Olen seda juba lõpmatult palju kuulanud. Kuigi ma olen positiivne tüüp ja lugu on pigem mõtlik kui lõbus (tööpealkiri "The summer is over, baby"), siis päris elu ongi selline. Parem looming tulebki mõtliku näo tagant kui naerukurrudest. Olin kontserdil ja kaifisin mida bändi viis suurepärast muusikut oma erinevatest pillidest välja võlusid. Kui plaadi sissemängimisel olid trummidel ja klahvpillil veel välismaamehed, siis nüüd oli bänd täitsa kodumaine. Kuna tegemist on jämmiva muusikastiiliga, siis tahaks, et lood oleks lõpmatult pikad, või no OK, natuke pikemad kui nad on (kuigi poppmuusikalugudest on nad juba niigi kaks korda pikemad). See muusika on lihtsalt nii kaif, et ei taha selle lõppemist. Ma pole kunagi mingeid psühhedeelikume proovinud, aga kujutan ette et nende mõju on midagi sarnast nagu Efterglow - viib kaasa, teeb pisut uimaseks ja pilgu häguseks ning tahaks võimalikult kaua seal mullis olla poolkaalutaolekus. Olin juba mitu head lugu kontserdil kuulnud, sh lemmikut "Mellow mountain'i" ning juba mõtlesin, kas "Recognition" ikka tuleb? Ja just siis ta tuligi, algas ilma pausita eelmise loo lõpust. Ihukarvad tõusid püsti. Asjale võis kaasa aidata ka õhutemperatuur, mis sel Eesti suveöö välikontserdil oli 13 kraadi. Kontserdilt koju sõites panin autos "Recognition'i" uuesti käima ja taas tõusid ihukarvad püsti (jah, külm oli veel sees, aga ikkagi). Kes on seda lugu kuulnud, siis mõtleb, et paremat pealkirjat sellele loole välja mõelda pole võimalik - see kõlabki täpselt nagu äratundmine. Kuna auto kuueses siidiboksis oli peale "Efterglow" veel draakonite "Circles", siis tuleb tunnistada, et Pärnoja on 33%-lise panuse andnud minu muusikanaudingutesse. Minu jaoks on ta sõnasepana super ning heliloojana geenius.

"Efterglow" saab siit: 311.ee/erki-parnoja (esimese Eesti netipoena laseb 311 ka Paypaliga maksta - positiivne!)


Jaga & kommenteeri: fb.com/jamesherne.ee 
Teavitus uutest postitustest e-mailile: